Armastus on nii tore. Osa sellest paneb koos olles kallistama ja üksi olles naeratama ja igatsema. Aga teine osa äratab minus magava looma. Ma olen valvel ja valmis kaitsma. Ja minu meelest see pole ärevus, vaid loodus meenutab mulle, et ma olen ka loom ja elan päris maailmas ja seisangi enda ja oma karja eest. Aga enamasti on nii armas perega koos täiesti kaootiliselt hommikusööki süüa, kuulata, mida üks väike suu täna rääkida tahab ja meie elu lummuses üksteisele otsa vaadata ja naerda, naerda, naerda.